Metsatöll - Äio

Metsatöll "Äio" CD

14.99€
Plaadifirma: Spinefarm
Välja antud: 2010
Stiil: Folk Metal
Riik: Eesti

Tracklist

1. Ema hääl kutsub
2. Kui rebeneb taevas
3. Tuletalgud
4. Vaid vaprust
5. Äio
6. Vihatõbine
7. Kuni pole kodus, olen kaugel teel
8. Vägi ja võim
9. Minu kodu
10. Nüüd tulge, mu kaimud
11. Roju
12. Kabelimatsid
13. Verijää
14. Jõud

Plaadi pikkus: 01:00:26
+

Tutvustus

Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks.

Metsatöllu neljas album "Äio" valmis koostöös rahvusvahelise kontserni Universal Soome tütarfirmaga Spinefarm Records.

Kogu uue plaadi materjal, nii muusika kui sõnad sündisid Lõuna-Eestis, Hargla külas asuvas talus. "Äio" salvestati Finnvox stuudios Soome ning Sinusoid stuudios Tallinnas. Albumi miksis legendaarne produtsent ja helimees Mikko Karmila. Plaadil lööb kaasa Eesti Rahvusmeeskoor.

 

Arvustused

Mart Kalvet
Eesti Ekspress / Areen
http://www.ekspress.ee

Raugematu regi-metal näitab uut taset.

Rahvusvaheliselt tähelepanuväärseks nähtuseks kujunemise käigus pole Metsatöll kaotanud ei isikupäras ega innus, millega kord pärimusmuusikat töödeldakse, kord raudseid rajuriffe raiutakse. Eestiomane folk-metal-palett pole neile seni kitsaks jäänud, nagu kuulda vastselt albumilt — üllatavaid vahetoone ja leidlikke nõkse jagub “Äio” igasse palasse.

Tölludele on südamelähedased ikka samad teemad mis rahvuskaaslastelegi — rahu, sõda, kodu, kättemaks, truudus, vaen, vaprus ja see, kuidas naisukeselt tõhusalt andeks paluda, kui liiga kauaks ula peale jaurama jäädud (“Roju”). Teraskõvadest ja samas silmanurka märgavalt pateetilistest paladest “Kui rebeneb taevas”, “Kabelimatsid” ja “Verijää” lausrahvalike viisideni “Ema hääl kutsub”, “Kuni pole kodus, olen kaugel teel” ja “Nüüd tulge, mu kaimud” ei jõua esimene välisfirmale tehtud täispikk (suisa tunnine!) album kordagi maitselagedaks või tüütuks muutuda. Libedale jääle marsib Töll kohati hulljulgelt, kuid läbi ei vaju — isegi siis, kui “Tuletalgutes” hetkeks Vennaskonna taarapunki või “Väes ja võimus” Teräsbetoni gei-glamuuri meelde tuletab. Eesti Rahvusmeeskoor, nauditavalt tehniline pillikäsitlus ja ootamatud, Opethi stiilis progevalangud siluvad viimasegi konaruse.

Regihevi-kvarteti seni parimalt plaadilt jäävad märgilisemana meelde tige ja tihe nimilugu ning palad “Minu kodu”, kus otsekui Isengardi “H¸stm¸rke” pealt külla hüpanud paganlik ja geniaalne riff raiub akent rassimälu manavalda, ja “Jõud”, kus hetkeks paljastub võsavillemi lõriseva koonu tagant inimlik pale. Kõhklused ridades “Kas ikka õigesti ma teen? Iga vaenlane, kes maitseb mu terast, on kellegi isa, vend või mees” ning “Isa, [–] kas oled uhke ka siis, kui esimesena lahingus ma langen?” lisavad lootust, et Eestis ei hakka lähiajal tooni andma käsu peale kulpi ja kükki tegevad robotid, vaid enda ninast kaugemale mõtlevad ja kaastundevõimelised kodanikud.

9

Lisa arvustus

Ainult registreerinud ja sisseloginud kasutajad saavad seda funktsiooni kasutada.