Tracklist:
1. Quarantine
2. Lullabye [MP3]
3. Amity [MySpace]
4. Hhshhhh
5. Invasion Of The Killer Grannies
6. Imperial
7. Cyberman [MP3]
8. Cyberman (Hypermodel remix)
Plaadi pikkus: 28:37
|
|
Tutvustus
Küünilist thrash metalit keevitav Morigan on Eesti raskemuusikamaastikul müdistanud juba aastast 1998, oma tänase näo omandas bänd aastal 2004, pärast põhjalikku koosseisu- ja stiilimuutust. Sellest ajast saadik on antud kontserte nii kodumaal kui raja taga, lava on jagatud pea kõikide Eesti metal-muusika raskekahurväkke kuuluvate ansamblitega.
Lisaks lüürika mõjuvatele visuaalidele ning tehnilisele, ent meloodilistele instrumentaalidele on Morigani üheks trumbiks ka karmima muusika maailmas küllalt harva esinev naisvokaal. Inglikoori austajatel tuleb oma sooviga ilmselt mujale pöörduda – Morigani kurikõri KuriMari kostitab oma kuulajaid jõulise meloodilise laulumaneeri ning kõripõhjast tulevate möiretega.
Morigani esikalbum on salvestatud ja miksitud Toomas „Grozmot“ Paidra käe all stuudios Zorg Sound Laboratory, heli keeras piisavalt küüniliseks Kristo Kotkas Sinusoid stuudios. Albumi kujunduse autor on Kristjan “Luix” Luiga.
Arvustused
Lunastaja
EstMetal
http://estmetal.ee
Kümnend tagasi sünnitas Tartu hulganisti kurje ning süngeid black metal bände – Realm Of Carnivora, Tarbatu ning Morigan on mõned neist. Osa on jäänud, enamik kadunud, Morigan aga muutis oma nägu. Varasem Hecate Enthroned’lik kiire mustmetalli bänd kadus pildilt ning mõned aastad hiljem ilmutas end thrash-metaliks mutanteerunult. Uue näoga ilmutis näitas end küll mitmel pool laval, kuid midagi reaalset plaadimängijasse või mujale pista polnud võimalik. Alles tänavu hakkas mõningaid kuuldusi uue plaadi kohta kostma, ning 12. mail saigi lõpuks uue näoga Morigan oma esimese lapsukese valmis.
Cynical™ on natuke alla poole tunnine minialbum, mis sisaldab seitset lugu ja üht remiksi. Kuigi thrash minu suurimate lemmikstiilide hulka ei kuulu, on see reliis mulle päris meelt mööda. Tegemist ei ole puhtatõulise kutsikaga – siin on palju varjundeid, stiilide segunemisi ning huvitavaid lahendusi. Peamiselt jääb silma vokaalimäng KuriMari esitluses, kurjem kroulimine vaheldub tihti puhta ilusa vokaaliga. Lüürilisem osa on isegi löövam, erilisteks lemmikuteks on Amity ja Cyberman. KuriMari kirjutatud lüürika on samuti huvitavam, kui keskmiselt selles žanris esineb. Veel tõstaks esile kitarre, mis viivad mõtted mitmeti Rootsi kanti, Gothenburgi teemasse. Mõne loo puhul tekib vaid kripeldus, et miks ta nii lühike oli. Mitmed hetked võiksid minu jaoks kauem ning tihedamini kesta, aga ehk on asi selles, et bändi puhul on oluline konkreetsus, mina rohkem laialivalguvam ning monotoonsem tegelane.
Eraldi ära märkimist vajab ka albumi kujundus, vanameister Luixi töö on olnud filigraanne, kõik paigas vahelehtedest tagusteni ning kindlasti on tegemist ühe parima albumikujundusega sel aastal. Bändi olen näinud ka mõned korrad laivis, nii et peab kindlasti soovitama neid vaatama minna. Lähim võimalus tekib juba selle aasta Hard Rock Laagris, kust usutavasti kõik soovijad ka uue albumi hankida saavad.
7.5/10
|
